Radio Liberdade Online - Opiniaun ne'e ninia kontiudu tomak responsavel husi hakerek nain no instituisaun. Redasaun fo espasu menu ne'e hodi ejerse ema no instituisoens nia hanoin no ideias konaba asuntu ruma ba prosesu dezenvolvimentu Timor-Leste.
Iha situasaun moris moderna mileniu ida ne’e papel media signifikante tebes iha prosesu konstrusaun pensamentu pesoal no publiku ba situasaun ruma. Normalmente, opiniaun publika forma husi opiniaun pessoal, depois tama ba opiniaun geral ho tempu nebe sobreviveu tebes. Iha situasaun ida hanesan ne’e, media desempenha papel importante tebes iha formasaun ba opiniaun publika kona ba fenomenu ruma. Refere ba kestaun kriasaun ba opiniaun publiku, ita bele akompanha nutisias hirak nebe media publika sai ho forma agressiva tebes ba kazu Emilia Pires (EP), liu liu oinsa pozisaun Governu ba kazu ne’e. Media konstamente iha ninia qualquer publikasaun dezenha informasaoen ba publiku kona ba kazu EP ho sentidu nebe hamosu emosaun, frustadu ba publiku wainhira Governu dehan”GOVERNU LA IHA KAPASIDADE LORI EP FILA MAI TIMOR. ITA LAIHA LEI ESKTRADISAUN” no titlu titlu pesimista sira seluk. Wainhira publiku hare sirkulasaun informasaun ho tipu linguasem hanesan ne’e, nebe fo sai husi media klaramente hamonu kedas publiku nia espetativas ba Governu nia esforsu tomak ba kazu ne’e. Se Governu laiha ona kapasidade, ba se los mak publiku bele tula esperansa hodi rezolve kazu EP???. Iha komunikasaun politika, wainhira Governantes fo sai deklarasaun ho tipu hanesan ne’e ba publiku, hatudu katak Governu sei labele halo buat ruma (seidauk tama batalha mais rende uluk tiha ona).
Iha situasaun ida nebe publiku ninia kunfiansa ba Governu komesa mihis ona, informasoens sira hanesan ne’e mais aumenta liu tan publiku nia duvidas ba kapasidade Governu hodi ultra passa problema ruma ho dignu no elegante liu liu kona ba kazu korupsaun. Fila fali ba kazu EP nian nebe akontese kuaze fulan ida resin e kuntinua to ohin loron, media tantu journais no media eletroniku sira iha ninia nutisia loron loron sempre fo sai kazu EP ba publiku husi fontes prioridades nebe konsentra liu ba governantes sira. Ikus mai sumariu husi nutisias hirak ne’e nebe mosu iha publiku nia opiniaun katak Governu laiha kapasidade no forsas atu lori EP fila mai. Ironiku no triste tebes wainhira informasaun nebe dezenha husi media hatudu katak Governu nudar instituisaun ida nebe iha ninia forsa politika tenki lakon ho nia sidadaun ida nebe frankamente involve iha kazu korupsaun. Situasaun hanesan ne’e ikus mai rezulta konsekuensia boot ba kunfiansa nebe ninia povu tau ba Governu. Katak Governu laiha kapasidade no responsabilidade ba aktus krimi nebe komete husi ninia sidadaun no lei laiha tiha ona nehan hodi tata ema maksalak sira. Failansu Governu hodi hamosu opinaun publiku nebe diak iha media ba kazu EP nian ne’e refere ba iha titlu nutisias nebe mak publiku akompanha iha tempu hirak liu ba to ohin loron nebe mak fo sai husi media nasionais sira.
Ho situasaun ida hanesan ne’e wainhira Governantes koalia sai ba publiku liuhusi kanais media sira ba situasaun ou fenomenu ruma nebe publiku presiza iha resposta emediatu no rapidu husi Governu, maibe resposta ne’e rasik la fo solusaun ba problema nebe mak iha, bele hamosu julgamentu popular katak Govrnu falha hodi organiza opiniaun publiku ba situasaun nebe sai preokupasaun ema barak.
Ita hotu hatene no esperensia hatudu katak, vários eventus no informasoens nebe to iha publiku através husi media ba pozisaun Governu nian, hatudu ba publiku katak Governu seidauk iha mekanismu nebe propriu hodi organiza sistema komunikasaun nebe efetivu ba ninia sidadaun wainhira infrenta problema ruma hodi hatoo ba nia sidadaun liuhusi kanais media sira. Palavra ou liafuan sira nebe bele atrai publiku nia kunfiansa, Governantes sira ladun fo importansia ba linguasem komunikasaun hirak nebe atu produs sai ba publiku nebe fo sai husi media sira ho nia redasaun nebe akumula interese partes hotu. Governantes sira prefere liu hakarak atu koalia saida mak sira hakarak atu koalia, maske informasaun refere hamosu reasaun diskontenti husi publiku. Governantes sira kuntinua mantein pozisaun hodi la halo esklaresimentu oficial ba publiku wainhira iha situasaun ruma nebe publiku presija hatene. Governantes sira kuntinua preokupa liu “IMPORTANTE KOALIA no LA PREOKUPA SAIDA MAK SIRA KOALIA”. Iha komunikasaun politika, wainhira kada governantes hakarak atu transforma informasoens ba publiku liuhusi utilizaun kanais media sira, palavra nebe mak atu fo sai tengki testadu hodi hamosu publiku ninia esperansa no fo espasu kunfiansa ba publiku ba saida mak publiku espera atu hetan. Maibe realidade nebe mak durante ne’e publiku akompanha bazeia ba informasoens hirak nebe deklara sai ba publiku kona ba kazu EP nian liuhusi media hatudu katak ,Governu hamosu ona trauma psikolojia ba informasoens hodi provoka ninia sidadaun hodi buka informasaun rasik ba kazu refere.
Iha parte seluk Governantes balun seidauk hatene katak media nudar forsa ida nebe bele fo influensia ba formasaun opiniaun públika no sai ferramenta nebe efikaz hodi hamosu públika nia espetativas ba eventus ruma husi deklarasaun hirak nebe governantes sira halo. Iha kontexto ne’e, notísia nebe maka fo sai husi media konsidera nudar informasaun nebe kunhesidus ho teoria agenda setting (definisaun ba nia ajenda). Tese prinsipal husi teoria ne’e hateten katak quantidade atensaun públiku ba problema balun depende ba quantidade atensaun husi media sobre assuntu ne’e rasik. Katak., quando media sira koloka kazu balun nebe mak iha ba pajina dahuluk (headline) ne’e konsidera katak kazu refere sei hetan atensaun husi públiku. Tamba ho ninia natureza no fato nebe mak iha, media ninia papel maka konstrui realidade hodi bele hetan kobertura. Media forma realidade husi eventus nebe maka iha sai história nebe iha sentidu ba ninia leitores sira. Ho nune’e kuntiudu tomak husi nutisia nudar realidade nebe konstruí husi media hodi fo sentidu ida nebe ho forma signifikativu.
V. Mickhel Charniey argumentu katak "notísia nudar relatóriu nebe mais rápidu ba eventos nebe fatual, importante no interessante ba ema balun” Karik iha situasaun ida hanesan ne’e, wainhira Governantes sira la fo importansia ba informasoens nebe mak media publika sai kona ba situasaun ruma, sei rezulta kunsekuensia bo’ot ba informasoens ne’e rasik. No ida ne’e hatudu katak, Governu seidauk bele akomoda publiku nia hakarak liuhusi informasoens nebe publika husi media.
Tamba idéias nebe transmitida iha publiku nia let husi media , sai baze fundamentu iha sosiedade hodi halo asoens ruma. Tamba ne’e, governantes sira tengki asumi responsabilidade no esforso tomak atu konstrui nasaun ne’e ho informasoens nebe klara, onestu, iha nia intgridade no ikus liu fornese solusoens. Se Governantes rasik laiha ona atensaun nebe própria ba regras no normas aplikáveis husi funsaun media rasik, oinsa atu bele orienta opiniaun nebe mosu iha publiku ba situasaun nebe diak? Klaramente katak situasaun hirak ne’e sei la indiretamente bele afeta husi informasoens nebe fo sai husi media. Maibe, impakto nebe fo sai tamba menus de informasoens husi kazu ida bele hamosu forma holístika e simultaneamente ikus mai bele kria desordem publiku tamba limitasoens husi informasoens hirak ne’e. Se governantes sira aplika mekanismu servisu iha fornesementu informasoens ho situasaun ida hanesan ne’e, mosu perguntas ba ita hotu. Se hakarak hamosu opiniaun publiku ba situasaun ruma, buat hirak nebe aprezenta husi media, ajuda ona ninia leitores sira ka seidauk??? Oinsa se to ikus mai publiku lakon kunfiansa ba instituisaun estadu sira tamba deit limitasoens informasaun nebe fo sai husi media??. Mudanças saida mak governantes hakarak hetan husi informasoens nebe aprezenta husi media sira nebe la kobre aspeitu hotu??
Tamba sosiedade nebe adota imprensa livre hanesan Timor Leste, funsaun media ba formasaun opiniaun públika konsideradu nudar fatores nebe importante tebes. Ho teoria imprensa nebe kunhesidus katak " imprensa nudar forsa dahat iha estado de demokrasia", depois ezekutivu,judikativu no lejislativu fo sentidu nebe klaru katak kada informasaun wainhira la ho dadus relevantes , sempre hamosu desentendimentu ba informasoens hirak ne’e rasik. Tamba mudansas teknologia informasaun oras ne’e nebe rápido tebes, funsaun hodi forma opiniaun públika husi media importante tebes atu sai atensaun seriu husi entidades hotu.
Mais media mos dalabarak monu iha lasus ho tipu nuticias ho padraun nebe burokrátika pró-elitista. Ida ne’’e refletido iha kazu EP. Wainhira media sira fo sai kazu EP, fontes de informasoens sempre mai deit husi parte ida (Governu). Kondisaun hirak ne’e bele fo indikasaun katak media la aplika mekanismu servisu nebe imparsial iha fornesimentu informasoens ba publiku. Ikus mai publiku nia vizaun nebe mosu husi publiku ba kazu EP laos ona aserta ba iha EP maibe konsentra liu ba kbiit no resposta Governu nian nebe fo sai husi media. Wainhira media publika deklarasoens katak Governu laiha kbiit no forsas ba problema ruma, media simplesmente hakarak deit prense primeiras páginas hodi bele atrai ninia leitores sira (kestaun bisnis). Maibe, wainhira leitores tama iha redasaun husi nutisias ne’e, kuntidu husi informasoens ba kazu ne’e la aprezenta husi partes hotu (autor ba problema, prosesu lalaok judisiariu, prosesu oinsa EP bele lao livre ba to rai liur, nsst). Mais agravado liu, media laiha inisiativa atu buka tuir pozisaun autor husi nutisias ne’e. Konsekuensia husi informasaun nebe rekolha deit husi parte Governu (rai laran), media konsege hamosu senariu ba publiku katak Governu labele duni atu rezolve kazu EP maske sentensa monu tiha ona. Pior liu, Governu mos fo apoiu ba informasoens ne’e liuhusi deklarasaun hirak nebe mak publika sai husi medi ho palavra pesimista.
Karik ba oin, Governantes sira tengki hatene no separa ona entre informasaun ba konsumu publiku no informasaun ba konsume interese grupu no pesaol. Hodi nune’e publiku bele iha kunfiansa ba Governantes sira. Hodi bele elemina tiha situasaun hirak ne’e iha futuru, karik ba oin Governu tengki iha medidas nebe adekuadu no rigorozu wainhira utiliza media ba situasaun ruma nebe akontese iha terenu. Tamba papel media vital tebes nudar instituisaun nebe responsável hodi kuntinua kanaliza informasaun ba publiku. Tamba buat nebe Governantes sira koalia sai ba publiku liuhusi media sei transforma ba atitude no mentalidade nebe própria iha sosiedade nia let. (Krizi 2006 bele sai referensia ba ita hotu, oinsa ita nia lider sira uza media no rezulta konfrontu ho eskalasaun bo’ot).
Governantes sira mos tengki hanoin ona ho maduro molok atu koalia sai iha espasu publiku ho forma konstante. Tengki iha analiza nebe profunda ba saida mak atu koalia, informasaun saida mak Governu hakarak atu media bele publika sai. No persepsaun (feedback) saida mak Governu hakarak atu hetan husi publiku wainhira informasaoens refere fo sai iha media. Ba situasaun no problema nasional, kada Governantes tengki minimiza ona atu halo interpretasaun rasik. Tamba ida ne’e, obviamente, bele sai fali atakas ba Governu tamba informasaun nebe Governu fo sai ba media la kobre aspeitu hotu. Buat hotu nebe Governu presiza liu mak kapasidade hodi entende texto no kontexto husi problema molok atu koalia sai ba media. Hodi nune’e Governu projeta duni métodu komunikasaun ho maneiras nebe asegura kualidade husi informasaun ne’e rasik ba ninia sidadaun molok atu koalia iha media.
Governantes sira tengki rekunhese katak,buat hotu nebe mak mai ho mekanismu komunikasaun nebe diak hodi koalia ba publiku ho maneiras komunikasaun publiku nebe elegante no edukado, ikus mai sei hamosu kunfiansa bo’ot ba Governu iha ezekusaun servisu loron loron.
Tamba kapitalizasaun nebe forte iha instituisoens media iha era agora, prátika jornalismu oras ne’e dadaun kontroladu husi merkadu (jornalismu orientadu ba merkadu). Katak informasoens ou notísiaa nebe maka media sira publika sai ninia lógika halai liu ba interese merkadu. Tempu ona atu Governu rekunhese katak informasaun nebe diak ba ninia sidadaun sei ajuda hodi harii sosiadade ida nebe maduro no respeita ba ninia Governantes sira. Ita lakohi Governantes sira kuntinua utiliza kanais media hodi koalia tamba ninia ambisaun privadu hodi haluhan impaktu husi informasaun ne’e rasik ba publiku ( Kaneta mais kroat liu espada).