Radio, online – Nasaun ki’ik no kiak iha Diretus hanesan ho nasaun boot no riku sira iha mundu. Ita labele tauk atu luta kontra Australi ba ita povu TL nia direitus tomak, ne’ebe garante iha lei Internasional nia oin.
Asuntu ne’e fo sai husi Vise Prezidenti Parlamentu Nasional, Adertio Hugo da Costa liu husi ninia orasi, iha manifestasaun pasifika ba dala lima iha Embaissada Australia nia oin, Sesta (20/12).
“Ita kontinua halo manifestasaun no kotinua halo komunikasaun ho povu no aktivista Australianu sira hodi kontra ba sira nia governu rasik hasoru povu TL,”dehan Aderito.
Demonstrasaun kontra Australia ba assuntu mina no gas manifestante sira kaer espandu no Jornal Matadalan nebe halo karikatura kona-ba Tony Abboot, Primeiru Ministru Australia "Kuru Mina iha Avo Nana Nia To'os".
Vise PN ne’e husu ba komisaun organizadora halo manifestasaun pasifiku ne’e komesa hahu no tenki kontinua nafatin hodi hetan TL nia direitu iha kazu CMATS nian.
‘Ami nia prezensa iha ne’e atu mai fo solidariedade hodi kontinua no hametin pozisaun estadu ninian hodi defende soberania estadu TL ninian.
Depois referendum 30 de Agostu 1999, TL sai nasaun hodi difini klaru tebtebes hodi tau politika hodi respeita nia as tebtebes, katak relasaun diak ho Indonezia no Australia absolutamente tenki diak ba iha futuru.
Liliu ba amigo Australia hahu kedas inisiu, vontade nebe TL hatudu, maibe Australia la fo resposta ne’ebe korespondente ho TL nia pozisaun.
“Iha parte ida Australia hatudu hamnasa, iha parte ida koko hatudu hahalok ladiak no ba intereses rasik hodi haluha tiha povu TL ninia direitu rasik,” Aderito lamenta.
Deputadu CNRT nee mos relembra katak, iha tinan 2 ba kotuk tama ba Natal ho tinan foun, maibe fo espasu hodi tau sentru refujiadus. Ne’ebe sentru refujiadus ne’e TL rezeita total. Iha tinan ida ne’e mos tama ba Natal ho tinan foun, Australia nafatin hatudu vontade at hodi sobu dokumentus husi TL nia advogadu ba kazu CMATS no tahan pasporte testamunha TL ninia nudar sidadaun Australianu mos.
“Australia hatudu halaok at no sai invazor foun ba nasaun TL. Australia viola direitu povu TL ninian. Povu Australia ho povu TL moris diak no respeita malu, maibe governu Australia ninia hahalo kontra valores hotu,”lamenta Aderito.
Ho hahalok at no manobras ne’e, PN liu husi loron dia 10 Dezembru hanesan loron Internasional ba Direitus Humanus hodi halo rezulusaun kondena Australia konaba hahalok espionazen.
Australia konsedera Australia sempre hakilar ba mundu hodi koko atu sai mestri ba justisa, koko sai mestri ba direitus humanus, mais hasoru nasaun ki’ik no kiak hanesan TL, Australia sama tiha ninia prinsipiu.
“Hau bolu Timor oan tomak atu mai hamrik iha fatin ida ne’e, maske loron manas, hodi hatete ba ita nia malu Australia, hodi husu vafor tenki respeita povu TL nia direitu tomak. Ita nia amigus barak iha Australia nafatin suporta ita,”Aderito informa.
Deputada husi PD, Maria Lourdes Bessa mos iha nia orasi husu ba governu Australia tenki respeita ba povu TL nia direitu no respeita tomak ba prosesu justisa ba kazu CMATS ninian.
“Ami PN halo ona rezulusaun kontra Australia ne’e dehan katak, luta ba direitus ita nia riku soin iha tasi
Timor ne’e absuluta estadu no povu tomak hamrik. Luta hasoru governu Australia ne’e hanesan luta ba soberani ba futuru nian,’dehan Bessa.